Ti Nutzuy: Mi Tecomate:
Ti nutzuy, ti nutzuy, Mi tecomate, mi tecomate,
ja rït at uk'wäy nuya', tú llevas mi agua,
ja rït, yatzaqe' chwij, tú me acompañas,
ja rït, at wachib'il. tú eres mi compañero.
Ti nutzuy, ti nutzuy, Mi tecomate, mi tecomate,
rït at jeb'ël ok, tú eres bonito,
rït at jeb'ël ok, tú eres pequeño,
rït at ch'utin ok. tú eres pequeñito.
Ti nutzuy, ti nutzuy, Mi tecomate, mi tecomate,
ronojel nimaq'a' yatinkanoj, todas las mañanas te busco
ronojel q'ij yatink'waj. todos los días te llevo.
Ri ti nupawi': Mi sombrero:
rïn k'o ti nupawi', Yo tengo mi sombrero,
stape' ti pop ri nupawi' aunque sea de petate mi sombrero
k'ak'a' ri ti nupawi' es nuevo mi sombrero.
rïn xinloq'o' ri ti nupawi', Yo compré mi sombrero,
rïn xich'ako' ri ti nurajil, yo gané mi dinero,
roma xink'ayij ti nusakil. porque vendí mis pepitas.
Yalan nitze'en nuwäch, Mis ojos están alegres,
roma niqa' chi nuwäch, porque me gusta,
ri k'ak'a' nupawi'.
rïn xinloq'o' ri ti nupawi',
rïn xich'ako' ri ti nurajil, roma xink'ayij ti nusakil.
roma niqa' chi nuwäch,
ri k'ak'a' nupawi'.
mi sombrero nuevo.
Ruq'ij ri Ixtän pa Qab'anob'al:
Xinaläx achi'el jun ti kök,
jub'a' ok ye'apon chupan ri ütz k'aslem,
yalan ko'ol ok ri nuk'aslen,
man yipoqonäx ta achi'el npoqonäx jun ala',
nïm q'axon nuna' ri nuk'u'x
roma
¿Achike roma rïx te'ej tata'aj
in ti xtän xkelesaj ri tijonïk chuwe.
Nkelesaj ri nutijonik,
achi'el nikib'än chi re jun ak'al
nkib'esumij pa q'ayis
ri ruwach'ulew man nutzu' ta,
wi ala' wi ti ixtän
rya' yerajo' chi e ka'i'.
niwelesaj ri tijonïk chwe?
niwelesaj nik'aj nuk'aslen.
Rïn chuqa' yitikir yich'ob'on achi'el ri ala',
wi öj man yojk'o ta chuwäch re ruwach'ulew
man jun nb'ano ri wäy, man jun nb'ano q'utu'n,
achi'el jun molaj xuruya',
wi man jun ri ruxe' konojel yekatäj.
Ri winaqi' öj k'o wawe' Iximulew,
k'o ruch'ojib'al qawinaqilal,
El Valor de la mujer
Mi nacimiento es como una tortuga
pocas son las que logran tener una buena vida,
mi existencia es corta
a veces me cuidan como cuidan a un niño,
mi corazón sufre de una gran tristeza,
por ser mujer, me vedan el derecho a la educación.
Es como despreciar a un niño
y dejarlo abandonado en un basurero,
la tierra no tiene preferencia entre hombres y mujeres,
quiera a los dos por igual.
¿Por qué padres de familia
me vedan el derecho a la educación?
me arrebatan la mitad de mi vida.
Yo también soy capaz al igual que un niño,
si nosotras no existiéramos en la tierra,
la vida no tendría sentido,
es como un panal sin reina.
Todos los habitantes de Guatemala,
tenemos derecho a vivir mejor
tenemos derecho a la educación,
sin discriminación alguna.
RI IK’ NUKAM
Ye jiq’ cha’ xwin il
ri ixoqi’ b’enaq ri ki ch’ab’al
kakam ta ik’
kakam ta ik’.
ak’ala’, k’ojola’ tuna’ ri iwach
kixel pa’ la ik’ nukam,
ntzu’un ache’l k’ik’.
ti raqa’ ichi’ kix b’an chirij.
tiq’osij kach, ti xupuj xul,
ti tzaja’ chaj, ti poroj joq,
cha’ la ik’ nutzu, cha’ mankamta’
ri ik’ eqal ntzolin pa’ ri ruwachib’al.
LA LUNA SE MUERE
Ahogadas de espanto
las mujeres corren la voz
kakam la ik’
kakam la ik’
¡patojos, muchachos despierten!
¡salgan!
la luna se muere,
su cara tiene color de sangre.
Ruedan gritos loma abajo
chiflidos trepa loma arriba.
y flauta, tambores, cachos,
botes y guacales.
arden manojos de ocotes
y costaladas de tusas
¡Que la luna vea luz y no se muera!
Ella recobra su brillo de plata
y sonrie después del eclipse.
el viento barre cenizas desusto
Ri kaq’iq’ = El aire
Ri kaq’iq’ = El aire
Rïn ninjiq’aj ri kaq’iq’ Yo respiro aire
rït najiq’aj ri kaq’iq’ tú respiras aire
konojel niqajiq’aj ri kaq’iq’ todos respiramos aire:
Ri che’, Los árboles,
ri kotz’e’j, las flores,
ri q’ayis, las plantas,
ri chikopi’ los animales.
rïn ninwajo’ ri kaq’iq’, Yo necesito aire
ri ti wukuk nirajo’ ri kaq’iq’, el sapo necesita aire
ri ti xpa’ch nirajo’ ri kaq’iq’, la lagartija necesita aire
ri ti che’ nirajo’ ri kaq’iq’. el árbol necesita aire.
Ri kaq’iq’ nuk’aslen, El aire es mi vida,
ri kaq’iq’ wuchuq’a’, el aire es mi fuerza,
ri kaq’iq’ nuway. el aire es mi alimentación.
que lindos poemas
ResponderEliminarcomo c dice poema en kacqchiquel :v
ResponderEliminarpach´un tzij
Eliminarquien escribio esto poemas
ResponderEliminarme encantaron estos poemas
ResponderEliminarLa letra del poema la escuela en kaqchikel
ResponderEliminarEste comentario ha sido eliminado por el autor.
ResponderEliminarExcelentes poemas.
ResponderEliminarEXCELENTES POEMAS. DE QUE DEPARTAMENTO O MUNICIPIO ES LA VARIANTE QUE UTILIZAN, PUES YO USO YIN=YO PERO LA MAYORÍA UTILIZA RIN. ME GUSTA EL KAQCHIKEL, DESEO APRENDERLO CON FLUIDEZ PUES SOLO SE LO ELEMENTAL. GRACIAS.
ResponderEliminar